Aktiivõpe on nii öelda praktika kaudu õppimine. Õpetaja ülesanne on õppimise korraldamine sellisel moel, et õpilane saaks õigel ajal, õiges kohas, õigel määral praktilisi teadmisi, mis aitavad targemaks saadaAktiivõpet defineerivad järgmised sõnad: vabadus ja aktiivsus, uudishimu, originaalsus ja loomingulisus, kriitiline mõtlemine, avastamine, iseseisev mõtlemine, suhtlemine ja koostöö, tegutsemine vastavalt situatsioonile, elulised ülesanded, enda ja teiste töö hindamine. Aktiivõpet iseloomustab õppeprotsessis aktiivne osalemine, mis aitab õppijatel õpitavat mõtestada ja seostada omandatud teadmisi tegelikkusega. Ta põhineb olukorral, kus osalejad, ehk õppijad peavad, on sunnitud aktiivselt osalema, rääkima, kuulama jne. et parandada osalejate aktiivsust saame kasutada näitlikkust. Näiteks saame loengus kasutada pilte, erinevaid näiteid, pakkuda vastuolusid, teemasid vaidlemiseks jne.Väga heaks praktikaks on enne uut materjali pakkumist, vana materjali kordamine, näiteks küsimustele vastamine, meenuvad varasemad teadmised, tuleb tähelepanu ning tekkib kontsentratsioon. Saame esitada erinevaid küsimusi, mis ei ole teemaga otseselt seotud, aga mis toovad tähelepanu, arvuti kasutamine loob soodsa keskkonda, siin on meil palju võimalusi: väga hea on esitada presentatsioone, näidata midagi veebilehel jne. Töö jooksul saavad õpilased kasutada interneti informatsiooni leidmiseks, et küsimustele vastata. Õppetöös võib enam kasutada erinevaid interneti võimalusi: otsingu programmid, linnade, maakondade, valdade ja erinevate koolide kodulehed, valitsusasutused, teatrid, kinod jne.Palju võimalusi pakkuvad ka rollimängud, lapsed saavad teha märkmeid, koostada endale abitabeleid. Siin kohal on ka teadmiste kontrolliks palju võimalusi: erinevad testid, ristsõnade koostamine või lahendamine; tööd võib ehitada kas iseseisvaks või paaris, rühmas töötamiseks.Väga heaks kogemuseks on referaatide kirjutamine ning pärast nende presentatsioon, esitamine teistele õpilastele, oma kogemuste jagamine, kuulajate küsimuste vastamine, alternatiivsete lahenduste, vastuste koosotsimine jne.Väga tähtis on õige hindamine, ei tohi unustada, et iga laps omandab informatsiooni ning teadmisi erineval moel, erineva kiirusega.Et kogu selle süsteemi tööle panna, on olemas üks väga tähtis faktor, ilma milleta ei tule midagi välja, selleks faktoriks on õpetaja loomingulisus. Õpetaja ise ei tohi unustada, et õppimisprotsessis õpivad mõlemad pooled – nii õpilased, kui ka õpetajad. Tuleb meeles pidada, et iga laps, iga rühm vajab erilist, isikliku lähenemist.Aktiivõppe meetod iseenesest on väga põnev ja huvitav, see lubab meid kasti piiridest välja astuda ning luua soodsa arengukeskkonda nii laste kui ka enda jaoks.
June 10, 2007
June 9, 2007
VIDEO aktiivõppetunnist
Rühmatöö tegime kahekesi Niina Botinaga. Video oli tehtud Lasnamäe Vene Gümnaasiumi 10. klassis informaatika tunnis. Tunni teema oli “Movie Maker” tarkvaraga tutvumine ja oma väikese multiplikatsiooni filmi tegemine. Tunni läbiviimisel jälgisin, et lapsed valiksid endale sobivat ning neid huvitavat teemat, seejärel tuli teha joonistuste seeria Paint’is, mis oli nende filmi põhi. Pärast monteerisime filme, helindasime ning leidsime sobivat muusikat. töö protsessis näitasid lapsed suurt huvi ning abistasid teine teist meelega.
Film oli näidatud aine aktiivõppe informaatika tunnis seminaris 17.03.07. Kahjuks filmi maht on veidi suurem kui YouTube võimaldab üles laadida.
June 8, 2007
February 3, 2007
Hello world!
Welcome to WordPress.com. This is your first post. Edit or delete it and start blogging!
